Fred Jüssi kui loodusfotograaf

Fred Jüssi on Eesti tuntumaid loodusfotograafe, tema tööd esindavad eesti loodusfotograafia kaanonit. Temalt on ilmunud mitmeid populaarseid loodusfotode albumeid, sageli koos lühemate tekstidega fotode juures, näiteks "Jäälõhkuja" (1986, 2007), "Sügis" (1995) või “Rajamustrid” (2017).

Fred Jüssi stiili iseloomustab lihtsus ja hingestatus. Tema fotodele on püütud pigem ajatud hetked, situatsioonide või liikumise asemel on kaadrid fikseeritud, keskenduvad ühele või mõnele detailile, olgu selleks näiteks palgimuster või jäälilled. Jüssi pildikeel on selge ja lihtne. Nii väljendub Jüssi poolt sageli välja öeldud mõte vaikuse olulisusest ka fotodel. Samuti peegeldavad tema fotod erakordset vaatlemisoskust, fotode tegemisele on eelnenud suur keskendumine ja süvenemine, et pildistatust aru saada. 

Fotode tegemine, sarnaselt helide salvestamisele, on Jüssi jaoks olnud üheks tajumise vahendiks. Fotode tegemise eesmärgiks pole eeskätt hetki püüda, vaid looduses olemasolevat korrapära võimalikult erinevate nurkade alt tajuda.

Fred Jüssi on pildistamise kohta ise mõtelnud ja jutustanud näiteks nii: 

Kui tahad oma elamusest teha veel kellegi teise elamust, siis võtab kivimustrite pildistamine palju aega. Siin ei ole vaja tabada hetke, vaid jäädvustada nägemust. Üksipäini oma rada astudes võid varemseatud eesmärgi ahvatlustele ohverdada, aga mõne linnukalju või mäetipu poole rühkivate kaaslaste kannatlikkust ei ole sünnis proovile panna. Sest päike veereb ja retkekaaslaste aeg, kord kulutatud, on tõesti ainus, mida neile kuidagi tagasi anda ei saa. Kivimustrid pilgupüüdjana ei ole just tühine ahvatlus. Maamunal olid samblikud olemas ammuilma enne inimest. Arvata on, et meie aladele asusid nad elama pärast viimast jääaega umbes kaksteist tuhat aastat tagasi. Samblikel peab olema meile midagi ütelda. Minu äratundmise väljendus sellest on pildid kivimustritest. Ilus oleks uskuda, et mõne vaataja hinges nendest midagi puudutatud saab.

Tutvu Fred Jüssi fotodega:

Fred Jüssi fotogalerii

Vaadake lõiku filmist “Olemise ilu” ja pange tähele, kuidas on operaator Joosep Matjus püüdnud tabada loodust Jüssile omase pildikeelega ning kuidas visuaal toetab sõnalisi mõtisklusi.

Mis on loodusfoto?

Loodusfoto tegemine ei alga kaamerast, vaid sisemisest vajadusest tunnetada olemise ilu ja seda teistega jagada. Nagu ütleb Fred Jüssi: „See kui tuntud, uuritud ja hoitud on ühe maa loodusväärtused, on puhtalt kultuuri küsimus.“ Vastutustundlik ja eetiline suhtumine loodusesse ja kõikidesse selle olenditesse kumab läbi igast suurepärasest loodusfotost.  

Ühelt poolt on loodusfotograafia kunst, mille tehnikate omandamine nõuab tööd ja pühendumust. Teisalt on loodusfotograafia kaasajal üks lihtsamaid ja argisemaid loodusega suhestumise viise, loodusfotograafiaga võib tegeleda igaüks, kellel on piisavalt tahtmist ja kannatlikkust, sest loodus on kõigile avatud. Looduse jäädvustamine pildis aitab eemalduda argipäeva ajavoolust, avastada omaenda mõttemaastikute rikkus ning vaadata tavalistele asjadele hoopis teise pilguga. Fotograafid pildistavad sageli näiteks valgust, värve, aastaaegade muutumist.

KÜSIMUSED

  1. Mis on teie arvates loodusfotograafia ja loodusfilmi kui kahe kunstiliigi erinevused ja sarnasused?
  2. Kas ja mille poolest erineb loodusfotograafi töö loodusfilmi operaatori omast?
  3. Kui võrrelda Fred Jüssi fotosid ja filmikeelt "Olemise ilus", siis kas võib leida mõningaid sarnasusi? Näiteks missugused maastikud, detailid, situatsioonid jne. ilmnevad fotodel ja filmis.
Lisamaterjal
  1. Loodusfotograafide töid koondav ja loodusfoto teemalisi artikleid avaldav Looduspilt.ee
  2. Indrek Rohtmetsa arvustus Kas loodus + foto = loodusfoto? näitusele “Loodusfoto 2005”, kus ta annab lühikese ülevaate ka Eesti loodusfoto traditsioonist.  
  3. Intervjuu ühe Eesti tuntuima loodusfotograafi Sven Začekiga
infoVaata seda lehte tahvlis või lauaarvutis, siis saad lahendada ka põnevaid ülesandeid.